Käesoleva postituse eesmärk on võimalikult lühidalt olulisemad muutused välja tuua, et teaksid enda üürilepinguid muuta.
NB! Liikvel on valetõlgendusi, mida selles postituses ümber lükkan.

Miks peaksid loo autorit kuulama? Olen osalenud 2015ndast aastast Võlaõigusseaduse üüriõiguse aruteludel ja kaitsnud kogu selle 6 aasta jooksul kinnisvara väikeinvestorite huvisid. Kunagi lõpetan enda värvika kirjutise sellest, kuidas see protsess kulges ja millised rumalused suutsime ära hoida. Hetkel pole see lugu siiski nii pakiline kui muudatustega tegelemine.

Kirja pandud 12.12.2020 ning värskendatud 23.01.2021. Muudatused hakkasid kehtima 14.01.2021.

Lubatud on leppetrahvid, kuid raha saad siis kui üürnik vabatahtlikult seda maksab

Oled ikka teadlik, et seni olid need keelatud? Vaata enda üürilepingud üle, sest leppetrahvi võimalus peab kindlasti olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.

Enne kui liigselt rõõmustad – leppetrahv võib olla ainult kuni 10% kokkulepitud üürist ning ka kõrvalkuludest ja hoone korrashoiu- ja parenduskuludest ehk siis sellest summast mida üürnik Sulle kuus kokku maksab.

Ja veel 2 piirangut – üle 20% kuus ei tohi trahvida ning leppetrahvi ei tohi võtta tagatisraha arvelt. Seetõttu mõtle hoolikalt läbi, mille eest leppetrahvi soovid ja et üürnik selle vabatahtlikult ka ära maksaks – sest ainus alternatiiv selle leppetrahvi kättesaamiseks on kohtutee (ehk liiga kulukas, et seda ette võtta).

Kokkuvõte: leppetrahv on pigem niiöelda hirmutamisvahend (näiteks kui suitsetad, siis pead maksma; kui lemmikloomi korterisse tood, siis pead maksma, kuid reaalselt saad selle trahvi kätte vaid siis kui üürnik selle vabatahtlikult ära maksab.

FTE edasijõudnud kinnisvarainvestorite kogukonna liikmetel on ligipääs videole, milles jagan kui palju läheb võla sissenõudmise alustamine maksma (mitu korda rohkem kui võlg ise), kui kaua see võtab Sinu aega (rohkem kui aasta) ning kuidas siis ikkagi suurt midagi kätte ei saa.

Vähendatakse oluliselt lubatud viivist ja Sinu senine viivise kokkulepe on tühine!

Kui võtad lahti ükskõik millise üürilepingu põhja, näiteks kv.ee oma siit [12.12.2020 seisuga ja 23.01.2021 ikka uuendamata], siis neis on kirjas vähemalt 0,1% viivis iga viivitatud päeva kohta. Üsna levinud on ka 0,5% viivis iga viivitatud päeva kohta.

Uus maksimum on 0,066% iga viivitatud päeva kohta ehk kolmekordne võlaõigusseaduse järgne määr (hetkel 24% aastas).

Sinu senine kokkulepe on tühine kui see ületab 0,066% päeva kohta ning sellisel juhul on Sul õigus küsida ainult 0,022% iga viivitatud päeva kohta! NB! Seega kindlasti sõlmi üürnikuga lepingu lisa viivisemäära muutmiseks lubatud vahemikku.

Avasin viivisekalkulaatori ja vähemalt minu enda tubade üüride korral ei tasu viiviste arvutamiseks enam aega kulutada – sellist mikroskoopilist summat välja arvutada ja arvele lisada… hmh, selleks kuluv aeg on vist kallim.

Üürilepingu allkirjastamine FTE

Tasuta Üürilepingu näidis 2021 Eluruumi üürileandjatele

14.01.2021 hakkasid kehtima Võlaõigusseaduse (üüriõigus) muudatused
- väldi kulukaid kohtuprotsesse – vanad näidislepingud sisaldavad tühiseid kokkuleppeid;
- uued reeglid võimaldavad lisasissetulekuid – üürnik maksab (kokkuleppel) ühistu remondifondi ning laenumaksed;
- saad paremini üürniku korrale kutsuda – võimalikud on leppetrahvi kokkulepped;
- saad kiiremini võlglasele üürilepingu üles öelda;

Peeter Pärtel selgitab Sulle videos millele tähelepanu pöörata võttes kasutusele tasuta üürilepingu näidise.

Tasuta üürilepingu näidis jõuab Sinuni ca 5 minuti jooksul. Seniks loe postitust edasi 🙂

Lubatakse korteriühistu remondifondi (ja laenumakse) tasumine üürniku poolt

Selle pidi välja võitlema, kuigi see on tänagi tavapraktika, siis algselt taheti ikka imelikke lisatingimusi juurde lisada. Kuid täna, juhhuu! Olemas! Kuid mitte nii kiiresti, Sa pead üürilepingu selleks uuesti sõlmima!!! Just nii, vana üürilepingu lõpetama ja uue üürilepingu sõlmima! (17.12.2020 täiendus: Uue lepingu sõlmimise vajadus tuleneb seadusemuudatuse seletuskirjast, mis ütleb KÜ remondifondi (ja laenumakse) tasumise kohta: “Teiseks on selle kokkuleppe sõlmimine võimalik üksnes esialgse üürilepingu sõlmimisel, mitte aga lepingu kestel.” Sellest selgitusest tulenevalt ei saa seda kokkulepet vormistada lepingu lisana ning enne seaduse muudatuse kehtima hakkamist ei saanud sellist kokkulepet seaduslikult sõlmida.)

Üürilepingus pead selle kohta kasutama uut mõistet: hoone korrashoiu- ja parenduskulud. Ja üürnik peab neid tasuma ainult siis kui oled selles lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud. Ehk seda kokkulepet ei ole lubatud hiljem lisada! Seetõttu ei saa seda kokku leppida lepingu lisaga.

Hoiatus: Otsisin Google abil üürilepingu näidist ning leidsin lepinguid, mille pealkirja on pandud 2021 ehk justkui oleks see uuendatud. Tegin kiire otsingu lepingust, ning ei leidnud mõistet “hoone korrashoiu- ja parenduskulud” – see on üks uutest mõistest lisaks leppetrahvile ja kui sellest pole lepingus juttu, siis võid eeldada, et tegemist on vana põhjaga mida pole mõistlik enam kasutada.

Saad kuu kiiremini üürilepingu võlgnevuse tõttu üles öelda

Kui siiani pidid ootama kolm kuud… üürnik ei maksa ühel kuul, ei maksa teisel kuul ja ei maksa kolmandal kuul… andma siis kirjalikult (kohtu praktika põhjal välja kujunenud) mõistliku täiendava tähtaja maksmiseks ja siis saatma uue kirja üürilepingu ülesütlemiseks koos veelkord täiendava (kohtu praktika põhjal välja kujunenud) mõistliku tähtaja väljakolimiseks, siis edaspidi saab seda teha kiiremini.

Kui üürnik on kahe kuu eest võlgu, siis saada ühe kirjaga anda talle 14-päevase täiendava tähtaja tasumiseks ja ühtlasi öelda lepingu üles (samas kirjas) kui sellist tasumist ei toimu.

NB! Üürilepingu saad üles öelda ainult siis kahe kuulise võlgnevuse tõttu kui Sinu üürilepingus pole kirjas kolme kuud – enamikes lepingutes on see kahjuks kirjas, mistõttu pead uue lepingu sõlmima kahe kuu kehtima hakkamiseks.

NB! Ülesütlemine ei tähenda, et korter vabastatakse – puuküürnike probleem jäeti täielikult lahendamata hoolimata sellest, et palusime kogu kuueaastase perioodi jooksul sellega tegeleda, isegi eelkõige sellega tegeleda.

Täite- ja pankrotimenetlusest ostes on suurem kindlus, et ostetu valduse saab samuti kätte

Nimelt pandi selgelt kirja, et kui ostad kinnisvara täite- või pankrotimenetlusest, siis saad kolme kuu jooksul üürilepingud seal üles öelda ilma tungivat vajadust tõendamata nagu see seni oli.

Uus võimalus: saab kokku leppida, et üürnik tagastab ruumid nii, et sealt on kõrvaldatud kulumine

Ehk siis saab võimalikuks selliste üürilepingute sõlmimine, mis on laialdaselt levinud vanemates riikides – annad korteri valgete seintega üürnikule üle ja lubad üürnikul need üle värvida, tapeetida jne, kuid enne korteri tagastamist peab üürnik eemaldama tapeedid jne ning värvima seinad uuesti valgeks (või selle eest tasuma).

NB! Ole mõistlik üürileandja ja ära lisa sellist kokkulepet tavalise korteri üürilepingusse. Suurim probleem selliste kokkulepete lubamise juures on, kui pahatahlikud üürileandjad hakkavad sellist kokkulepet lisama tavalistesse üürilepingutesse – üür sisaldab juba tasu tavapärase kulumise eest ning see kokkulepe on mõeldud ikkagi olukordadeks kus Sa annad üürnikule suured võimalused üürikorteri enda käe järgi kujundamiseks ja see kokkulepe tagab selle, et algne olukord taastatakse.

Muudatusi on veel

Näiteks pandi kirja lause: “Üüri tõstmine ei ole ülemäärane, kui see on majanduslikult põhjendatud. Üüri tõstmine on majanduslikult põhjendatud eelkõige, kui: 1) see põhineb samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumide keskmise üüri tõusul;” ehk nüüd on seaduses kirjas, et kui üürid tõusevad, siis võid ka Sina üüri tõsta. Üllatus, kuid sellist iseenesest mõistetavat asja polnud kirjas ning üüri tõstmist sai üürnik ära hoida kui üüri tõstmise, puhtalt üüride kasvamise pärast, kohtus vaidlustas.

Üüride tõstmise teemal veel… see võib oluliseks muutuda! Kui tõstad üüri, siis üürnik võib Sulle 30 päeva jooksul kirjutada, et ta pole nõus ja ta kolib 30 päeva jooksul välja – sellisel juhul saad temalt need 30 + 30 päeva küsida veel ainult endist (madalamat) üüri. Seega on arukas üüri tõstmisest teada anda näiteks 90 päeva enne planeeritud tõusu… et see 30 + 30 jooksma hakkaks.

Kokkuvõtvalt kõik üürilepingud, kui tahad maksimaalselt muudatustest kasu saada, vajavad uuesti sõlmimist (vana lõpetada ja alustada uuega), et neis kokku leppida:

Üürilepingu allkirjastamine FTE

Tasuta Üürilepingu näidis 2021 Eluruumi üürileandjatele

14.01.2021 hakkasid kehtima Võlaõigusseaduse (üüriõigus) muudatused
- väldi kulukaid kohtuprotsesse – vanad näidislepingud sisaldavad tühiseid kokkuleppeid;
- uued reeglid võimaldavad lisasissetulekuid – üürnik maksab (kokkuleppel) ühistu remondifondi ning laenumaksed;
- saad paremini üürniku korrale kutsuda – võimalikud on leppetrahvi kokkulepped;
- saad kiiremini võlglasele üürilepingu üles öelda;

Peeter Pärtel selgitab Sulle videos millele tähelepanu pöörata võttes kasutusele tasuta üürilepingu näidise.

Tasuta üürilepingu näidis jõuab Sinuni ca 5 minuti jooksul. Seniks loe postitust edasi 🙂

Küsimusi? Mõtteid?

Hea meelega vastan siin avalikult esitatud küsimustele. Kahjuks personaalseteks konsultatsioonideks mul aega pole. Seega Sinu küsimus?

    67 replies to "Kõik üürilepingud vajavad muutmist 2021 alguses (mida tähele panna üürileandjana)"

    • Marti

      Kui sa nüüd remondifondi üürniku õlule tõstad, kas sa siis selle võrra üüri ka vähendad? See oli ju varem üürisummasse peidetud. Ei ole lihtsalt võimalik, et nii polnud.

      • Peeter Pärtel

        Tere Marti, erinevates asulates on erinev tava sellega. Suuremates Eesti linnades on praegugi üürnikud tasunud kogu korteriühistu arve, sealhulgas korteriühistu remondifondi ja laenumaksed. Lihtsalt üürileandjal / omanikul polnud kindlust, et see raha lõplikult ikka talle jääb. On vastuolulist kohtupraktikat – osa lahendeid on jätnud raha omanikule ja osa on kohustanud seda raha üürnikule tagastama. See probleem saab nüüd ühese lahenduse ehk kui on kokku lepitud kogu arve, siis pole võimalik pahatahtlikul üürnikul hakata seda raha hiljem tagasi nõudma. KUID see selgus kehtib ainult uute üürilepingute kohta – enne muudatuste kehtima hakkamist sõlmitud lepingute puhul jääb see ebakindlust alles, sest kohus võib lähtuda varem kehtinud seadusest. Sellest ka mõte, et tasub uus leping teha, et see ebakindlus kaotada. Lisaks saab siis ka muud punktid uue seaduse versiooniga kooskõlla viia.

        Parimat.

    • Xyz

      Miks sa nii õnnelik oled nende rentnikele taha panemise seaduste üle? Rentnik rendib üüripinna otstarbeliseks kasutamiseks. Mitte ühistu fondide ja remontide kinni tagumiseks. Rõve lugeda.

      • Peeter Pärtel

        On kahju lugeda sellist emotsionaalset purset ja veel anonüümselt – ole siis juba enda nimega, kui sellise etteheitega esined.

        Seisame FTE-s üürileandjate õiguste eest ning õpetame tulevastele üürileandjatele kuidas kinnisvara abil finantsvabadus saavutada pakkudes üürnikele mõistliku hinnaga ilusat kodu. Mõistliku hinna pakkumiseks peavad sõlmitud kokkulepped olema õiguskindlad. Seda see uus seadusmuudatus võimaldab ning selleks oleme kuus aastat aktiivselt tööd teinud.

    • Janno

      Ka minu arust oli seda vastik lugeda. Korteri üürile andmine ei tohiks olla rikastumise vahend. Eluase peaks olema avalik hüve, mille pealt pole võimalik tulu teenida. Paku päris väärtust. Küpseta maitsvat saia või ehita senisest efektiivsem elektriajami aku. Vastupidist väitvad inimesed on teiste arvelt rikastujate tallalakkujad või kuuluvad ise nende hulka. Muud varianti siin pole.

      • Peeter Pärtel

        See on maailmavaateline küsimus. Võimalik, et kusagil kommunistlikus riigis on elukoht tagatud avaliku hüvena, kuid ülejäänud maailmas see nii ei käi. Ja ka mul on hea meel, et Nõukogude Liit sai siinmail otsa juba ~30 aastat tagasi.

        Luba ma tutvustan Sulle lühidalt, kuidas asjad kapitlistlikus ühiskonnas käivad:
        – Nõudlus tekitab pakkumist s.t. kui keegi soovib endale elukohta üürida, siis tekib pakkumine.
        – Pakkumine tekib vaid siis kui sellega on võimalik teenida kasumit s.t. sellel, kes võtab riski, eluaseme pakkumise korral paneb mängu enda tööga teenitud raha ja võtab lisaks pangalaenu, peab saama selle eest hüvitise s.t. kasumi.
        – Mida vähem on piiranguid, seda rohkem pakkumist tekib. Käesolev Võlaõigusseaduse muutmine teenib seda eesmärki s.t. piirangute vähendamine kokkulepete osas, et stimuleerida eluasemete pakkumist.
        – Kui pakkumist tekib rohkem kui on nõudlust s.t. kortereid on saadaval rohkem kui üürnike, siis üürid langevad (nagu praegu kriisi ajal).
        – Kui hinnad langevad niivõrd, et enam kasumit ei teeni, siis korterid müüakse ja pakkumine väheneb.
        – Kui pakkumine väheneb, siis hakkavad hinnad / üürid tõusma, et jälle kasumit teenida.

        Ehk kasum on üks peamisi motivaatoreid esile kutsumaks tegevusi, mida ühiskond vajab. Kui ühiskond vajab üürikortereid, siis see peab olema kasumlik.

        Kui elukoha pakkumine pole “päris väärtus”, siis palun vabandust, et pakun eluaset 16 leibkonnale. Nad võiks ju parem kolida kommunistliku riigi (või Narva) avaliku hüvena pakutavasse ühiselamu tuppa. Või kuidas?

        • Veera

          Jätame Narva siit mängust välja, sama edukalt vôiks panna Tammsalu vôi Lihula, millele Sa vihjad?

          • Peeter Pärtel

            Narva linnas on võimalik ilma üürita elada linnale kuuluvates ühiselamutes. Minu teada ükski teine omavalitsus sellist teenust tasuta ei paku.

    • Tanel

      Tere!

      Väljavõte teie tekstist.:

      “Lubatakse korteriühistu remondifondi (ja laenumakse) tasumine üürniku poolt”

      “Üürilepingus pead selle kohta kasutama uut mõistet: hoone korrashoiu- ja parenduskulud. Ja üürnik peab neid tasuma ainult siis kui oled selles lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud. Ehk seda kokkulepet ei ole lubatud hiljem lisada! Seetõttu ei saa seda kokku leppida lepingu lisaga.”

      Kas saaksid seda kuidagi paremini lahti seletada?

      Ettetänades
      Tanel

      • Peeter Pärtel

        Tere Tanel, tänan asjaliku küsimuse eest.

        Praegu viimaseid päevi kehtiva seaduse järgi on pikalt vaieldud ja pigem jõutud seisukohale, et seadus ei luba üürnikult küsida remondifondi ja korteriühistu laenumakseid. Reaalses elus on seda siiski aastakümneid üürnikelt küsitud. Igal aastal on mõnikümmend üürniku, kes annavad üürileandja kohtusse selle küsimise pärast ning aegajalt on mõni ka saanud õiguse ehk kohus on öelnud, et see raha tuleb tagastada. Samal ajal teised pole saanud õigust ja kohus on öelnud, et kui nii on kokku lepitud, siis tuleb tasuda.

        Peatselt kehtiva seaduseparanduse järgi saab seda küsimust selgelt kokku leppida – kui pooled lepivad kokku, et üürnik tasub hoone korrashoiu- ja parenduskulud, siis selle all peetakse silmas korteriühistu remondifondi ja laenu makseid. Seega pole enam kohtus midagi vaielda ja üürileandjatele saabub lõpuks õiguskindlus ehk saab rahus magada ilma muretsemata, et mõni on üürnikuks juba a la 5 aastaks jäänud ja mis siis saab kui ta hakkab seda summat tagasi nõudma.

        Probleem on aga selles, et vanad lepingud on sõlmitud vana seaduse alusel ja neile kohaldatakse vaidlustes vana seadust ehk kuigi varsti saab kokku leppida, et üürnik tasub hoone korrashoiu- ja parenduskulud (korteriühistu remondifondi ja laenumaksed), siis vana lepingu korral jääb ikkagi alles oht, et üürnik ronib kohtusse seda vaidlustama ja võib ka võita. Eriti kuna uus seadus ütleb, et sellist kokkulepet ei saa hiljem lisada. Kuna vana seaduse järgi ei saanud sellist kokkulepet justkui teha ja uus ütleb, et hiljem ei saa seda lisada, siis üürilepingute puhul, mis on vana seaduse ajal sõlmitud justkui ei saa sellist kokkulepet olla (ehk kohus võib leida, et need maksed tuleb tagastada).

        Loodan, et sai see problemaatika selgemaks. Ajuvaba olukord, kuid õigus ja õiglus on tihti kaks eri asja.

    • Kerdo

      Tere

      Tänud sisuka postituse eest.

      Kui on vaja detsembri lõpus uute üürnikutega uus leping teha. Kas siis oleks mõistlik detsembri lõpus tehtaval lepingus hoone korrashoiu- ja parenduskulud niimoodi lahti kirjutada, et üürnik on kohustatud neid maksma, nii nagu uues seaduses kirjas on?

      Või oleks mõistlik ikkagi jaanuaris nendega uus leping vormistada?

      • Peeter Pärtel

        Tere Kerdo,

        ma teeks uue lepingu juba uuest seaduse versioonist lähtuvalt… usun, et vaidluste korral jäävad need kokkulepped ikka kehtima, kuigi garantiid anda ei saa (ja see sõltub ka vaidlusest). Ehk ma kasutaks kohe seda uut mõistet ja lisaks need leppetrahvid ka sisse ning paneks viiviseks 0,066% aastas või sõnastuses kolmekordne võlaõigusseaduse järgne määr (kui loodad, et see määr kunagi tõuseb).

        Parimat.

    • Jauram

      Tere Peeter, jõudu sulle lollidega võitlemisel 🙂

      Üks küsimus ka – kas 2021.a nõuetele vastav üürileping võiks ka kuskil netis väljaprintimiseks saadaval olla? Otsisin, aga ei suutnud leida.

      • Peeter Pärtel

        Usun, et veel mitte. Eks uusi lepingupõhju tehakse aja jooksul. Praegu juristid puhkavad.
        Tellisin ka ise uue näidislepingu, mida jagada FTE listis olijatega, kuid jurist hakkab seda kokku panema jaanuaris.

      • Peeter Pärtel

        Ja uus üürilepingu põhi on olemas 🙂
        Saab tellida siinsamas lehel vormi täites või lehel Tasuta Üürilepingu näidis 2021 Eluruumi üürileandjatele

        Head kasutamist!

    • Heino

      “siis vana lepingu korral jääb ikkagi alles oht, et üürnik ronib kohtusse seda vaidlustama ja võib ka võita.”
      Näha on kus pool Teie olete. See lause ütleb kõik. Ronib kohtusse-ilmselge ju.

      • Peeter Pärtel

        Lugupeetud Heino,

        see postitus on kirjutatud üürileandjatele. Nii seisab ka pealkirjas – “(mida tähele panna üürileandjana)”. Ja seega on selge, kelle poolt asjale vaatan selle postituse kirjutajana.

        “Ronib kohtusse” on kunstlik väljend, ja võib ka öelda halvustav väljend. Probleem on siiani olnud selles, et on üürnike, kes lepivad kokku remondifondi tasumises ja hiljem mõtlevad ühepoolselt ümber selles osas. Uue lepingu sõlmimisega see probleem õnneks kaob.

        Ja homme ehk 14.01.2021 hakkavad muudatused lõpuks kehtima 🙂

    • Helina Kotova

      Kas korteri kommunaalarvel märgitud kindlustusmakset ja Kredex tasusid tasub ka üürnik?

      • Peeter Pärtel

        Tere Helina,

        Kui selles kokku leppida, siis saab tasuda küll. Selleks peaks need üürilepingusse lisama. Kindlustus on osa kõrvalkuludest ning ma ei tea mis on Kredexi tasu, kuid eeldan, et see on seotud korteriühistu laenumaksega ehk see on osa hoone korrashoiu- ja parenduskuludest. Hoone korrashoiu- ja parenduskulusid saab kokku leppida alates 14.01.2021 sõlmitud üürilepingutes ja ainult alguses ehk uut lepingut tehes.

        Edu toimetamisel.

    • Jun

      Just to double check, this means that contracts concluded before the new laws were passed cannot enforce the stipulated interest rates on late payments if the interest rates are higher than approximately 0.06% per day? So if a payment is due after 14.01.2021 and the tenant is late, I cannot charge the interest rate in the contract since that clause is now void?

      • Peeter Pärtel

        Hello Jun,

        You are right. Everything over 0,066% per day is now void. And not only that, when You have in Your Agreement higher than 0,066% per day interest rate, then as it is void, You are allowed to charge only 0,022% per day. The way to fix it is to have an addendum to the agreement where You state that the interest rate is 0,066% per day.

        Most people tell me that they will not change current agreements, but with new tenant they are going to use our new free sample agreement which is available at https://static.fte.ee/uurileping/

        We also ordered translation of it into English and Russian – those should be available in about after two weeks from now.

        All the Best and success with Your apartments,

        Peeter

        • Jun

          Thanks for your answer! Why is it possible for this part of the law to be applicable to contracts that are already in force? I was under the impression that contracts are generally only subject to the law in force at the time of agreement.

          Appreciate your help!

          • Peeter Pärtel

            Hello,

            to be honest… they just wrote court practice into law. There have been disharmony is local courts practice, but the Supreme Court of Estonia (Riigikohus) has decided long ago, that interest over 0,066% for late payments is not acceptable. Also this limit was in the law for standard contracts, but not for privately negotiated contracts – now it’s the same for all housing rental agreements.

            I have also used in the past 0,5% per day or 0,2% per day and need to fix my own agreements as well. I even have had a local court order that the tenant needs to pay 0,5% per day, but now it’s all past. 0,066% per day it is. (Real rate basis is percentage that is published at https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar + 8% per year. And for housing rental agreements 3 times this rate is allowed. From that we calculate back 0,066% [3 x (0% + 8%) = 24% / 365 days = 0,06575342% per day = 0,066% per day; some use 0,06%]

            All the Best.

    • Tea

      Tere. Kui seadus jõustub 14.01.2021, siis vana leping tuleks lõpetada 13.01,2021 ja uus siis 14.01.2021. Aga kas siis antud juhul vana lepingu lõpetamise punkte ei pea järgima?

      • Peeter Pärtel

        Tere Tea,

        päris nii see ei saa käia. Esimene küsimus, on, miks Sa seda teha tahad?
        Kui viivisekokkuleppe muutmiseks, siis seda saab teha lepingu lisaga.
        Kui lühemat võlgu olemise aega, siis seda saab samuti lepingu lisaga teha.

        Uut lepingut on vaja leppetrahvide ja hoone korrashoiu- ja parenduskulude (korteriühistu remondifond ja laenumakse) jaoks. Kogemus näitab ja enamik investoreid on otsustanud neid mitte lisada kehtivatesse lepingutesse, vaid rakendada neid järgmise üürniku puhul.

        Kui ikkagi soovid olemasoleva üürnikuga teha uue lepingu, siis lõpetamine ja uuega alustamine on ikka nende kuupäevadega, millal see reaalselt toimub. Tasub nõu küsida ka juristilt või advokaadilt kuidas seda täpselt vormistada.

        Parimat.

        • Tea

          Minu lepingutes on juba sees kõrvalkulude loetelus ” igakuised hooldus-, haldus-, ja remondikulu”. Saan aru, et uue lepingu sõlmimiseks sel juhul puudub vajadus, kuigi leping on sõlmitud 2020 suvel.

          • Peeter Pärtel

            Tere Tea,

            sõltub üürnikust. Hooldus ja haldus on OK. Korteriühistu remondikulu maksmist ei saanud seaduslikult enne 14.01.2021 kokku leppida. Kui üürnik ilusti maksab, siis nii ongi. Kui tahab vaielda, siis võiks ta sellele tugineda, et see osa kokkuleppest on tühine. Ehk see sama probleem, mis on aastaid olnud ja miks seda seadusemuudatust oli vaja.

            Kui leping on tehtud 14.01.2021 või hiljem, siis on remondikulu maksmine samuti OK. Ma lihtsalt kasutaks seaduses olevat terminoloogiat sel juhul ehk “hoone korrashoiu- ja parenduskulud” koos selle mõistega mis on korteriühistu arvel. Vaata ka näidislepingut mille tellisime ja mida aab tellida siinsamas lehel ülevalpool vormi täites või lehel Tasuta Üürilepingu näidis 2021 Eluruumi üürileandjatele.

            Edu.

    • Inge

      Kui üürnik ei taha seda maksta, väga lihtne üüri hind kõrgemaks panna selle arvelt. Vahet pole, mida siin nii palju jauratakse. Kui oleksin üürileandja, teeksin nii kindlasti. Igale korterile leiab üürniku ja iga üürnik võib näpuga järge ajada kui tahab, leiab teise lahenduse. See on elu. Üürileandja peab ka aja tagant kulutusi tegema, seda ei maksa ju üürnik kinni.

      • Peeter Pärtel

        Tere Inge, kahjuks ei saa aru, millele viitad. Üüri hinda enamasti kõrgemaks panna ei saa – proovi panna välja kuulutus kõrgema hinnaga kui turuhind – mis juhtub? Just tänases Edasijõudnud kinnisvarainvestorite kogukonnas oli sel teemal juttu – midagi ei juhtu, keegi ei helista, keegi ei tunne huvi. Seega hinnastamine on väga oluline olu üürileandmisest. Pigem töötab paremini strateegia, et üürihind on veidi madalam kui üldine turuhind samasugustel korteritel. Rohkem huvilisi, võimalus valida üürniku ning üürnikud jäävad pikemaks ajaks.

        Parimat.

    • Jaanus

      Tere!
      Kas sellist täidetavat põhja on ka kavas teha, kui ei jää üürileandjal muud üle, kui hakata kohtu kaudu maksmata
      üürimakseid ja valduse vabastamist nõudma. Tsiviilvaidlus eeldab, et võlga ja korteri vabastamist tuleb nõuda eelkõige kohtus. Eeltäidetud hagiavaldus, üürile andja, üürnik, maksmata üür, valduse vabastamine. Maakohtus saab ennast ilma advokaadita esindada.

      Parimat.

      • Peeter Pärtel

        Tere Jaanus,

        kahjuks selliseid põhju ei plaanis teha. Me ei pea seda mõistlikuks. Sinu soov raha säästa võib Sulle rohkem maksma minna. Advokaadi kaasamise eesmärk pole kohtus vaielda, vaid võlglasele saata sõnum, et asi on tõsine ja mõistlik on teha kokkulepe. Samuti on kohtupraktika pidevas muutumises ning sellega saab kursis olla vaid sellistele vaidlustele spetsialiseerunud jurist või advokaat.

        Ehk see mida küsid on selline teema, mille kohta ma ütleks koolitustel – ära püüa seda ise lahendada.

        Kinnisvarasse investeerimine on meeskonna ala ning iga investori meeskonnas peaks olema vähemalt üks juriidiliste küsimustega tegelev inimene (keda tunni hinnaga kasutada).

        Parimat ja edu.

    • Maret Väljak

      Olen täiesti nõus uute muutustega, nii on asjad selgemad. Tänan tegijaid.

    • Aldo Kask

      Kas midagi muutub KÜ rem.fondi ja laenumaksete teemas maksustamise seisukohalt kui neid üürnik tasuma hakkab? Või on see teema, kus tuleb alles EMTA-ga vaidlema hakata?

      EMTA kodulehel oli dets lõpu seisuga väljas seisukoht “Üüritulu hulka ei loeta selliseid üürniku tasutud koormisi, mis on seotud kortermaja või elamu heakorraga jms”, mis pigem jätab mulje, et üürniku poolt tasutud KÜ remondifondi ja laenumakseid tahetakse ikkagi lugeda üürileandja tuluks, millelt tuleb tasuda ka tulumaks.

      • Peeter Pärtel

        FTE maksukoolituses just eile rääkisime sel teemal. Seega teen copy & paste enda slaididest:
        – Kui üürnik tasub omaniku eest remondifondi, korteriühistu laenumakseid, maamaksu jne, siis ka need loetakse käesolevas kontekstis üüriks ja need kuuluvad maksustamisele! 
(Sest need ei ole kõrvalkulud VÕS §292 mõttes.)
        – Kõrvalkulud on asja kasutamisega seotud kulu, kuid mitte asja säilimisega seotud kulud.
        – Omaniku tuluks ei loeta vahendatud kõrvalkulusid
 (TuMS §16 lõige 1) – selgelt kehtib alates 01.01.2016.

        • Tiiu

          See on ju ülearuselt suur töö hakata maksuameti jaoks terve aasta ühistu arvetelt välja korjama remondifoni ja laenumakseid. Maamaks on üldse nii tühine summa, et miks seda välja nokkida kui üürnik makab kogu arve ühistule. Ootaks selles osas muudatust, et kogu ühistu arve ongi üürniku tasuda kui nii on kokku lepitud ja see ei ole üürtulu. Üüritulu võiks olla see osa, mille saab üürnik, mitte osa ühistu arvest.

          • Peeter Pärtel

            Tere Tiiu,

            enamasti on remondifond aastaringselt sama, samuti laenumakse, seega nende kokku arvutamine ei ole keeruline. Mõnes üksikus majas olen näinud, et remondifond on suviti suurem ja talvel väiksem. Seal on veidi rohkem arvutamist. Samuti on maamaks olnud aastaid sama summa.

            Parimat.

    • Kristo

      Olen mitu korda sisestanud sellel lehel e-maili üürilepingu näidise saamiseks, aga kirja pole saanud (peaks 5 minuti jooksul tulema). Spam-kaustas seda samuti pole.

      • Peeter Pärtel

        Tere Kristo,

        vaatasin käsitsi üle ja kohe panen teele. Sa ei saanud e-kirja kahel põhjusel – oled kunagi lahkunud listist ehk keelanud endale kirjade saatmise ja seda saame muuta ainult käsitsi. Ehk kui kellelgi tekib veel sama probleem, siis palun kirjuta assistent@static.fte.ee ja minu assistent annab käsitsi tarkvarale loa kirja saatmiseks. Teiseks panid endale nimeks “qwewq” vormi täites ja spami filter märkis Sind seetõttu ka spamiks – probleem ehk miks meil selline filter on: vormi täidavad erinevad robotid suvaliste inimeste mailiaadressitega ning see filter püüab erinevate tunnuste põhjal sellist spammi ära tunda ning koheselt blokeerida.

        Igal juhul suur tänu üürilepingu põhja tellimast ja peatselt jõuab see ka kohale 🙂

        Peeter

    • Kristo

      Tänud, nii oli ja nüüd kirjad kohal! PS! “qweww” panin, sest olin juba 3x “Kristo” sisetanud ja arvasin, et äkki viga selles 🙂

    • Leila

      Tere, kuna olen ka astunud nende “kõrilõikajate” ridadesse, kes inimestele tasuta korterit ei jaga, siis Teie poolt koostatud ja jagatud leping on kuldaväärt abi. Suur tänu tehtud töö eest ja edu Teile! 😊

      • Peeter Pärtel

        Minu meelest on iga üürileandja näol tegemist lahke inimesega. Inimesega, kes pakub kodu (tasu eest) teistele ja ei ole vaid egoist, kes ainult endale mõtleb ja kogu oma vara enda peale kulutab.
        Seega aitäh Leila, et oled lahke inimene 🙂

    • Lembit Anderson

      Kui on tähtajatu üürileping enne sõlmitud ja nüüd tahan sõlmida uut, siis üürnik võib ju keelduda?

      • Peeter Pärtel

        Tere Lembit,

        jah ikka võib keelduda. Seega peab igaüks ise hindama, kas muutmine on vajalik ja mõistlik olemasoleva üürnikuga. Kui jah, siis on küsimus esitluses ehk kuidas Sa muutmise vajadust esitled. Kui ei, siis vähemalt järgmise üürnikuga peaks sõlmima muutunud seadusandlusega kooskõlas oleva üürilepingu.

        Parimat.

    • Merle Oeselg

      Tere, ei tule ka kohale tasuta üürileping ja muu.

      • Peeter Pärtel

        Vaatasin üle. Oled eelmisel aastal keelanud endale kirjade saatmise. Muutsin selle käsitsi ära. Ja nüüd tuli Sulle e-kiri, milles saad enda soovi ja aadressi õigsuse kinnitada ning kohe peale seda tuleb järgmine kiri koos üürilepingu ja selle juurde käiva videoselgitusega.

        Parimat.

    • Saale

      Tere, ei saabu minuni samuti e-kirja, ilmselt olen ka keelanud endale kirjade saatmise.

      • Peeter Pärtel

        Tere Saale,
        vastab tõele. Muutsin käsitsi ära ja nüüd jõuab Sinuni kiri, mis palub kinnitada üürilepingu tellimus. Peale kinnitus jõuab Sinuni üürileping ja videoselgitus.

        Head kasutamist.

    • Mai

      Mul üks oluline küsimus seoses uue lepingu ja ettevôttega: KUI lepingu teeb ettevôte teise ettevôttega: sel juhul vist paljud need punktid ei ole relevantsed, kuna olen aru saanud, et ettevôte vôib teise ettevôttega kokku leppida erinevates punktides (mitte seadusega vastuolus muidugi!), kuid olen kuulnud, et intressimààr vôib siis kôrgem olla ja ka teistes punktides rohkem mànguruumi…? On mul ôigus?

      See oleks ka oluline teema, mida kajastada ma usun: huvitab paljusid see erisus! 🙂

      • Peeter Pärtel

        Tere Mai,

        Võlaõigusseadus eristab eluruumi ja mitteeluruumi. Need reeglid kehtivad eluruumile hoolimata sellest, kes on üürnik. Ka juriidiline isik võib üürida eluruumi, näiteks enda töötajatele ning siis kohalduvad eluruumi sätted.

        Kui juriidiline isik üürib korteri büroona kasutamiseks, siis kohalduvad mitteeluruumi sätted ehk seadus on soovituslik ja on lubatud kokku leppida sellest erinevalt.

        Parimat ning edu!

    • Helina Volmer

      Tere! Mul on selline küsimus, et kui kogu läbiv teema on selles, et üürnik peaks maksma hoone korrashoiu- ja parenduskulusid, siis sellega kàib siin koguaeg kaasas vàljend – “kui nii lepitakse uue üürilepingu sôlmimisega kokku”.
      Mismoodi seda seadust siis tegelikult tôlgendama peaks, kui üürnik justkui peaks need ise maksma, aga samas kokkulepet saavutada ei ônnestu ja üürnik lihtsalt ei nōustu seda osa maksma? Kuidas sellisel juhul üürileandja käituma peaks?

      Aitàh!

      Helina

      • Peeter Pärtel

        Tere Helina,

        kui Sul on käsil üürilepingu eelsed läbirääkimised, siis vali teine üürnik. Kui on olemasoleva üürnikuga selline probleem, siis ainus, mida teha saad on kasutada üürilepingu lõpetamise võimalust olemasoleva üürnikuga ja leida uus üürnik.

        Ehk kui te pole kokku leppinud hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumises, siis poole pealt seda lisada ei saa 🙁

        Pole arvatavasti see vastus, mida ootad… kuid teist poolt millekski poole pealt sundida ei ole võimalik.

        Parimat.

    • Tjah

      Seega ka juhul, kui ühistu otsustab üürilepingu kehtivuse alusel nt 2x suurema remondilaenu võtta, siis üürnik on kohustatud seda maksma?
      Tundub natuke selline jõupositsioonilit (kapitali omaja poolelt) reeglite kujundamine nii ning tõenäoliselt vähemate võimalustega üürniku fakti ette seadmine, et veel rohkem majanduslikku ebavõrdsust luua ning samas eelisolukorras olejale “finantsvabadust” kiiremini toota. Olen õnnelik, et ise olen korteriomanik, sest üüriturg on niigi mitmes linnas väga niru üürniku poolelt vaadates… aga mõnes välismaa linnas on seda airbnb jm. sellised platvormid veidi muutnud, sest ühtlustab tagasiside andmist ka üürileandja kommunikatsioonile/toimekusele, kulude läbipaistvust jne.

      Hiljuti veel loeti pigem remondifondi üürnikult nõudmist alusetu rikastumise hulka isegi kui “üürnik ise oli nõus” nii nagu teiste õigustühiste lepinguklauslitega. Aga nüüd siis antakse võimalus kohe ametlikult välja pigistada üürnikult kõik oma kulud (äkki korteri väike remondilaenu võiks ka siis kokku leppida?).
      Selles osas nõus, et õigusselgus on kasulik.

      • Peeter Pärtel

        Tere Tjah,

        Kui üürileandja ja üürnik on kokku leppinud, et üürnik tasub ühistu remondilaenu, siis tuleb tal seda tasuda. Küll aga ütleb seaduse seletuskiri, et iga makse suurus peab olema ette teada (vähemalt vahemik). Seega Teie kirjeldatud olukord, kus makse muutub 2x suuremaks on selline olukord kus tuleb saavutada uus kokkulepe – näiteks vähendada selle kasvu võrra üüri või leppida kokku et seda kasvu osa tasub üürileandja vms.

        AirBnB nüüd küll kuidagi pikaajalisele üürnikule kasulik pole – jah sellel on eelised, mida kirjeldate, kuid kõrvalmõjuna on selline võimalus muutnud igal pool üürid niivõrd kõrgeks, et tavainimesel AirBnB piirkonda enam asja pole. Näiteid ei pea kaugelt otsima – Tallinna vanalinn ja selle ümbrus, Pärnu suvekuud, Haapsalu suvekuud. Kui üldse neis piirkondades / aegadel pikaajalist üüri pakutakse, siis hind on “tänu” AirBnB-le hulga kõrgem.

        Parimat.

    • Andres

      Aitäh ülevaate ja selgituste eest.
      Endale mulle tundub see hoone parenduskulude, remondifondi või laenu ja muu taolise mitte-üürniku kinnisvara kasutusest tuleneva surumine üürnikule liigkasuvõtmisena ning ei kavatse seda teha (enne seadusemuudatust oligi “alusetu rikastumine”). Tundub veider, et kui ühistu otsustab majaesist teed remontida, mis seal järgmised kümme aastat ilus on, siis üürnikult võiks justkui nõuda selle tasu nt paari aastaga välja või üleüldse tagasiulatuvalt kunagi tehtud hoone renoveerimise laenumakseid (kuigi selle sama renoveerimise alusel küsitakse ilmselt otse kõrgemat üürihinda kui küsitaks renoveerimata majas samasuguse korteri eest)… Ühesõnaga selline vastuoluline värk veidi, ei tunne soovi välja imeda üürnikult kõiki kulusid. Aga ülevaade annab selgust, kuigi korrashoiu- ja parenduskulude nõudmine tundub veider.

      • Peeter Pärtel

        Tere Andres,

        Seadus loob selleks võimaluse, kuid ei kohusta seda kasutama. Enamasti vaatab üürnik kogusummat mis tal tuleb kuus tasuda – seega suures pildis tegelikult pole vahet kuidas see jaguneb üürina, kõrvakulude ja hoone korrashoiu- ja parenduskuludena – on selleks üks fikseeritud summa või muutuvad komponendid.

        Miks seda võimalust siis soovitakse ja kasutatakse?

        Nii üürileandjatel kui üürnikel on lihtsam mõelda ja arveldada “üür + korteriühistu arve” kuumaksena. Seepärast tehti seda juba varem – lihtsus.

        Üürileandja jaoks võiks selline eristamine olla oluline mitmel järgneval põhjusel:
        – tulumaksu tuleb tasuda üürilt ja äsja säilitamisega seotud kuludelt – seega ei tasu muid kulusid üüri sisse panna kuna need tõstaks maksukohustust;
        – kõikvõimalikes portaalides ja sotsiaalmeedias reklaamivad teised kuist üürisummat, mis ei sisalda kõrvalkulusid ega hoone korrashoiu- ja parenduskulusid – seega kui Sina paned need summad üüri sisse, siis Sinu kuulutust potentsiaalne üürnik isegi ei näe (otsides näiteks korterit üüriga kuni x eurot).

        Parimat.

    • Petteri

      Tere

      Tänud selle postituse eest.

      Kust saaks lugeda selle uue seaduse teksti. Kas inglisekeelne leping on kah juba saadaval?

      Parimat.

      • Peeter Pärtel

        Tere Petteri,

        Võlaõigusseaduse leiab Riigiteatajast siin. Otsi kuupäeva 14.01.2021. Igal pool kus on punkti all [RT I, 04.01.2021, 2 – jõust. 14.01.2021] on osa siin räägitud muudatustest.

        Ingliskeelne üürileping on valmis ja seda saab tasuta kui kirjutada vastus eestikeelse üürilepingunäidise e-mailile. Ehk seda automaatselt veel ei saadeta, kuid kes küsib, see saab 🙂

        Parimat.

    • Anne

      Tere

      Palun mõtteid, kuidas vormistada leping, et üürnikul on võimalik saada ka sotsiaalametist toetust, kom kulude kompenseerimiseks?
      Väide, et leping peab olema üürilevõtja nimega (minu meelest loogiline), kuid haldusfirma saadab ikka arved omanikule ja seega väidetakse, et sellise lepingu alusel ei ole õigust sots.abile ?
      Kas see on kuidagi põhjendatav ja probleemi koht? Samas haldusfirma kajastab arvete laekumised viitenumbri alusel s.t. olenemata maksjast?

      Lugupidamisega
      Anne

      • Peeter Pärtel

        Tere Anne,

        kahjuks mul puudub nimetatud olukorraga otsene kokkupuude lähemast minevikust.

        Ma tavaliselt ei soovita lubada üürinikel otse tasuda korteri omanikule mõeldud arveid s.t. soovitan küsida kõik rahad enda kontole ja siis tasuda sealt ise kõik arved. Peamine põhjus on selles, et nii saab kiiresti jälile kui tekib makseviivitus ehk endal on parem ülevaade.

        Kui oled üürileandjaks läbi ettevõtte, siis tavaliselt esitad iga kuu üürnikule arve, millel on üür ja muud kulud. Selle alusel teeb üürnik makse.

        Kui oled füüsilisest isikust üürileandja, siis tavaliselt lepingule lisaks midagi ei tehta, kuid see pole ka keelatud. Ehk kunagi ammu, kui olin füüsilisest isikust üürileandja, siis sellest hoolimata koostasin ja saatsin üürnikule iga kuu arve. Arvele panin read:
        Üür vastavalt üürilepingule x, periood y kuu
        Korteriühistu arve z perioodi w kuu eest
        Elekter jne

        See arve, mis on tehtud üürniku nimele, saab olla kohalikule omavalitsusele aluseks sotsiaalabi väljamaksmisel. Lisaks ma uuriks, mis kuupäevaks see arve peab olema kohalikule omavalitsusele edastatud, sest sellega hilinemine tähendab, et sel korral jääb hüvitis saamata. Kui ma õigesti mäletan, siis tagantjärgi neid toetusi ei maksta.

        Kui vähegi võimalik, siis ma saadaks kohe otse arve nii üürnikule kui kohalikule omavalitsusele. Uuri üürnikult, kas see on võimalik.

        Arvete koostamiseks leiab erinevaid rakendusi ja arve põhjus kasutades Google otsingut.

    • Jaan Johanson

      Tere Peeter,

      tänan informatiivse ja kasuliku artikli eest.
      Paluks Teie n6uannet järgnevas olukorras:
      Tähtajatus üürilepingus on kirjas, et lemmikloomad ei ole lubatud.
      Eile teatas üürnik, et neile kingiti kutsikas, kes elab nüüd nendega koos korteris ja loomast loobuda nad ei taha.
      Ette teatamist ei toimunud.
      Mis v6imalused ja 6igused on meil, üürileandjatel?
      Leping üles ütelda?
      Milline on siikohal etteteatamise aeg, 3 kuud v6i vähem kuna tegemist on ikkagi lepingu rikkumisega?
      Ja kas me peame niikaua leppima antud olukorraga?
      Suured tänud ette.

      Parimate soovidega
      Jaan Tartust

      • Peeter Pärtel

        Tere Jaan,

        tegemist on keerulise olukorraga. Mõtle läbi, mis on alternatiivid. Igal juhul ma alustaks läbirääkimistest.

        Variant 1, mida olen kunagi kasutanud:
        Üürnik sai “ootamatult” [ma ei tea kas see oli jutt või tõsi] teada, et tal siiski pole kassialergiat ning seetõttu soovis oma ema kodust kassi enda juurde tuua.
        Leppisime kokku üüri tõstmises 20 eurot kuus ning lisa tagatisrahas ühe kuu üüri võrra, et maandada kassiga seotud riske.
        Olgu siinkohal ära toodud, et riskid ka realiseerusid – kõik oli hästi kuni üürnik ei saanud ühel ööl koju tulla ehk ta kodust eemalviibimine venis vist ca 28 tunni peale. (Üürnik töötas laeval ning tormi tõttu ei saanud tagasi Tallinna.) Kass oli läinud “segaseks” ja seintelt tapeedi maha kraapinud (käinud mööda seinu) ning põhjustanud muud kahju.

        Variant 2, kui tegemist on olulise lepingu rikkumisega:
        Öelda leping etteteatamistähtaega järgimata üles. Konsulteeri juristiga, et see ülesütlemine oleks korrektselt vormistatud.

        Variant 3, kui tegemist on ebaolulise rikkumisega:
        Öelda leping üles 2-kuulist tähtaega (või kui lepingus on 3, siis seda) järgides üles.

        Oluline vs ebaoluline – oluliseks saaks seda lugeda luksuskorteris või korteris mis mingil muul põhjusel selgelt ei sobi lemmiklooma pidamiseks. Ebaoluline on muudel juhtudel. Vähemalt ma arvan, et kohus jõuaks sellisele järeldusele.

        Variant 4:
        Mitte midagi tegemine. Lõppude lõpuks tagatisraha peaks katma tekkivad kahjud. Ja lisakahjud saab samuti sisse nõuda lepingu lõppedes. Ja enamasti lemmikloomaga üürnikud püsivad samas asukohas pikemalt (kuna neil pole lihtne uut kohta üürida).

        Head otsustamist. Ja anna palun siin kommentaarina teada, mida ning miks otsustasid. Huvitav oleks kuulda Sinu otsustamise teekonda ning lõppotsust.

        Peeter

    • Jaan Johanson

      Tere taas,

      siinkohal suured tänud, Peeter, et v6tsid aega nii p6hjalikult ja asjalikult vastata.
      Ja Sinu enda kogemused, t6esti ülimalt kasulik kuulda antud olukorras.
      Kindlasti ei tahaks üürnikuga kohtuni minna, sooviks ikka inimlikul ja s6bralikul tasemel m6istust kasutades lahenduse leida.
      Kaalume nüüd neid kiiduväärt n6uandeid ja igatahes annan Sulle teada, millist teed läksime.

      K6ike head ja edu ettev6tmistes!
      Jaan

    • Jaan

      Tere Peeter,

      läksime eelneva probleemiga s6bralikku teed ..
      Ja tekkis hoopis uus ebameeldiv olukord, pöördun täna jälle Sinu poole järgmise probleemiga:
      Lõpetasime üürnikuga lepingu kokkuleppeliselt ja kahekuuse ette ütlemisega, kuupäevaks 31.01.2022.
      Üürnik maksis lepingu sõlmimisel tagatisraha kahe kuu üüri ulatuses.
      Nüüd ei taha üürnik enam midagi maksta. Ei üüri ega tarbimisi jooksva kui ka viimase kuu kohta. Ka kõrvalkulud eelnevast kuust on maksmata.
      Teda ei huvita, et tagatisrahal on seaduse silmis hoopis teine otstarve. Samas on uuena üle antud kortermajas üürnikul tekitatud kahjustused, mis tuleks üleandmise päevaks tema poolt likvideerida. Üleandmisakt on olemas, puudusi korteril ei olnud.
      Karta on, et üürnik ei tee parandusi korteris ja “kasutab” makstud tagatisraha nö. viimase 2 kuu üüritasuna. Tõenäoliselt jäävad meil saamata 3 kuu kommunaalid ja tarbimised kui ka kahjustuste paranduskulud tuleks ise kanda.
      Ei taha mitte olukorraga leppida aga kuidas käituda?
      Millised on meie võimalused?
      Kas minna kohtuteed, et oma õigusi sisse nõuda?
      Ja kas selleks on vaja advokaadi abi või saame ise tegutseda?
      Oleme väga tänulikud vastuse eest!

      Tervitades
      Jaan

      • Peeter Pärtel

        Tere Jaan,

        kahjuks on mul Su küsimus jäänud seni märkamata. Loodetavasti on kõik juba lahenenud.

        Sinu kirjeldatud olukord on ühest küljest keeruline – kuidas mõjutada inimest tegema makseid ja teisest küljest vähemalt on asja hea pool see, et inimene kavatseb lahkuda.

        Võlgnevuse osas polegi muud teha kui seda meelde tuletada ja saata kirjalikke teateid. Kuna leping on lõppemas, siis ma ei hakkaks enne lepingu lõppu ja täielikku võlgnevuse suuruse selgumist midagi tegema.

        Seejärel alustaks tavapärast teed ehk siis Maksekäsu kiirmenetlus. Kui see tulemust ei too, siis tavaline kohtumenetlus. Kaasa jurist, näiteks Tiia Raudmägi, kes Sul aitab seda teekonda läbida.

        Kui oled korteri tagasi saanud, siis kindlasti fikseeri vastuvõtmisaktis kõik puudused. Ja kui avastad midagi hiljem, siis ka need puudused. Tee igast asjast pilte.

        Korrasta kõik, mis vaja, säilita kuludokumendid. Võib olla ei saagi üürnikule summat enne saata kui on kahjustatud asjad korda tehtud. Võlaõigusseadus § 308 lõige 3 ütleb, et selline nõue on vaja esitada kahe kuu jooksul üürilepingu lõppemisest. Ei ole vaja kiirustada.

        Vormista tasaarveldus tagatisrahaga.

        Kindlasti ära unusta viiviseid!

        Kui kõik summad on kokku arvutatud, siis saada arvutuskäik üürnikule ja anna talle mõistlik, näiteks 2 nädalat, maksetähtaeg selle summa tasumiseks.

        Kui ta vabatahtlikult ei maksa, siis jätka maksekäsu kiirmenetlusega ja kohtumenetlusega.

        See on frusteeriv ja Sa ei pruugi kunagi seda võlga kätte saada, kuid see on osa kinnisvara väljaüürimisest.

        Ning lohutuseks, saab ka hullemini minna. Ehk kui inimene lisaks mittemaksmisele ei soovi ka lahkuda.

        Edu toimetamisel.

    • Miira Miilen

      Tere! Kas mitteeluruumi (kelder ehitatud korteriks) saab välja üürida eluruumina (nii lühiajaline kui pikaajaline rent)? Kas on mingeid piiranguid selles osas?

      • Peeter Pärtel

        Tere Miira,

        saab ikka üürida eluruumina ja seda tehakse päris palju. Mõni kohalik omavalitsus ei taha mitteeluruumi inimesi sisse kirjutada ja see võib tekitada üürnikule ebamugavusi. Muus osas ma takistusi ei tea.

        Parimat.

    • Mo

      Tere.

      Olen uurinud maksekäsu kohta. Wikipedia ütleb nii:
      Maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda mittevaralise kahju (näiteks au teotamine) hüvitamist ega sellist nõuet, mis on esitatud mitme võlgniku vastu, ei tulene samast alusest või kohustusest.

      Minu küsimus puudutab lauset “ei saa esitada nõuet, mis on esitatud mitme võlgniku vastu”:

      Kui üürnilepingus on üürnikeks kolm inimest, olid nad siis tudengid, elukaaslased või sõbrad… Ja nad on jätnud üüri ja kommunaalid maksmata ja lõhkunud diivani ja tehnikat…

      Kas igaühe vastu peab eraldi maksekäsu kiirmenetluse tegema? Jagada võlasumma kolmeks? Ja maksma maksekäsu riigilõivu kolm korda?

      Näiteks võlasumma 9000€ ja üürnikud Juku, Jaku ja Joku. Teen kolm maksekäsu menetlust, igaühele võlaks 3000€, maksan kolm lõivu?

      Kuidas on õige liikvele minna?

      Mo

Räägi kaasa, sest Sinu arvamus on oluline!